Muud vähiliigid
Neeruvähk
Neeruvähk on neerukoest lähtunud pahaloomuline kasvaja. Kõige sagedasem neeruvähi vorm on neerurakuline kartsinoom. Kahjuks avastatakse üsna tihti liiga hilja, sest esialgu kaebuseid ei tekita. Harva võib kasvaja olla korraga ka mõlemas neerus. Neeruvähil ei ole konkreetseid põhjustajaid, kuid suitstamine soodustab selle teket.
Munasarja vähk
Umbes 75%'il naistest esineb epiteliaalne vähk. Epiteliaalse vähi tekkepõhjused on ebaselged. Kõige rohkem naisi sureb naissuguelundite pahaloomulistest kasvajatest epiteliaalse munasarjavähi tagajärjel. Kahjuks vähestel naistel avastatakse see õigeaegselt ning suudetakse täielikult välja ravida.
Maovähk
Sõltuvalt sellest, millisest maoseina kihist see alguse saab eristatakse mitmeid mao pahaloomuliste kasvajate vorme, mida tuntakse erinevate nimetuste all – vähk ehk adenokartsinoom, lümfoom, kartsinoid, GIST, sarkoom. Kõigi nende puhul on ravi ja prognoos erinevad. Enamuse, ligikaudu 90% kõikidest mao pahaloomulistest kasvajatest moodustavad mao limaskesta näärmelise epiteeli rakkude muutustest alguse saanud adenokartsinoomid. Suurem risk haigestuda on inimestel, kes söövad palju suitsutatud, soolaseid või praetud toite ning vähe taimseid produkte.
Ajukasvajad
Ajukasvajate alla liigitatakse peaaju- ja kesknärvisüsteemi kasvajad. Selle haiguse saamine tõenäosus elu jooksul on umbes 1%. Samas on ajukasvajad ühed lapseea sagedamini esinevad kasvajad (kuni 10 juhtu aastas). Ajukasvajate tekkepõhjuseid ei teata.